Kuigi olen viimased 16 aastat mandril elanud, siis kodusaare käekäik on mulle endiselt südamelähedane. Saaremaa rannikule plaanitavatest meretuuleparkidest on seni põhiliselt räägitud visuaalse- ja mürareostuse ja kohalike vastuseius võtmes, proovisin siis vastukaaluks positiivselt mõelda.
Artikkel ilmus 13.06.2023 Saarte Hääles.
Kas rohepöördest võiks saada Saaremaa arenguvedur?
Saaremaa seisab silmitsi suurepärase võimalusega muutuda rohelise energiaga seotud tehnoloogiate arendamisel eestvedajaks ning saavutada tulevikus maine rohelise energia saarena. Mitmed planeeritavad meretuulepargid saare lähedal võivad juba lähiajal hakata tootma suurtes kogustes keskkonnasõbralikku energiat. Siiski ei tohiks Saaremaast saada vaid tugisammast mandrile viivale elektriliinile. Oskuslikult seda võimalust ära kasutades saaksime olla eeskujuks, kuidas meie rannikul puhuvat tuult ära kasutades arendada mitmekesiseid tööstusharusid, mis looksid töökohti, soodustaksid majanduskasvu ning aitaksid kaasa keskkonnasõbraliku tuleviku ehitamisele.
Kuigi praegu ei ole Saaremaa ümbruses veel ühtegi suurt meretuuleparki püsti pandud, käib erinevate arendajate töö hoogsalt ning juba käesoleva kümnendi lõpuks plaanivad mitmed neist elektritootmisega alustada. Et aga kohalikele saareelanikele ei jääks vaid tuulikute vaatamise nauding (ja omavalitsusele väike taluvustasu), peaksime juba täna mõtlema võimalustele, kuidas horisondile kerkivaid tuulikuid ja nende toodetud väikese süsinikujalajäljega elektrienergiat võimalikult hästi kohaliku tööstuse arenguks ära kasutada.
Esimeste suurte tuuleparkide ehitus võib alata juba kolme-nelja aasta pärast ning tuulikute oodatavaks elueaks hinnatakse vähemalt paarikümmet aastat. Selle perioodi jooksul tuleb neid ka hooldada, mis tähendab stabiilset nõudlust oskustööliste järele pikemaks ajaks. Kõrgelt tasustatud spetsialistid on aga igas piirkonnas teretulnud, mistõttu peaks Saaremaa võtma eesmärgiks saada Läänemere tuuleparkide üheks põhiliseks hooldusbaasiks. Kuigi Saare-Liivi meretuulepargi arendusala jääb Pärnule veidi lähemale kui Kuressaarele, räägib meie kasuks ka teiste, Saaremaa lääneküljele rajatavate tuuleparkide tulek, mistõttu oleks mõistlik koondada tuulikute hooldamise kompetents just Saaremaale. Lisaks juba olemasolevate ekspertide meelitamisele saab Saaremaa panustada ka uute ekspertide koolitamisse – nii Tallinna Tehnikaülikooli Kuresaare Kolledž kui ka Kuressaare ametikool pakuvad juba täna mitmeid merendusega seotud erialasid, mis võiksid tulevikus hõlmata ka tuugenite hooldust.
Tuuleparkidega kaasnev suurim kasu on aga märkimisväärne kogus elektrienergiat, mis on nii rahaliselt kui ka keskkonnasõbralikum, võrreldes fossiilkütustest saadavaga. Tuuleenergiat saab kasutada mitmetes roheenergiat kasutavates tööstusharudes. Investeeringud vesinikutehnoloogiatesse, mis võimaldavad vesiniku tootmist taastuvenergia abil, võiksid olla üks selline valdkond, avades ukse vesinikul põhinevale tööstusele. Kuigi paljud vesinikul põhinevad tehnoloogiad on veel arendamisjärgus, nähakse vesinikus suurt potentsiaali mitmete tööstusharude süsinikuheitmete vähendamisel. Kuna elektrienergia tarbimine on kõige efektiivsem selle tootmise lähedal, oleks loogiline arendada energiamahukat vesinikutootmist just Saaremaal.
Vesinikul on mitmeid kasutusvõimalusi, sealhulgas transport, energiasalvestus ja tööstuslikud protsessid. Kuigi iga saarlane ei pruugi lähitulevikus soetada vesinikautot, võib vesinik olla suure potentsiaaliga lahendus just meretranspordi süsinikuheitmete vähendamiseks. Transpordilaevad, mis opereerivad maailmameredel, vastutavad umbes veerandi kogu maailma transpordisektori CO2 heitmete eest. Vesinik on üks potentsiaalne lahendus selle peaaegu miljardi tonni CO2 koguse vähendamiseks järgmistel aastakümnetel. Saaremaal juba täna tegutsev laevaehitussektor saaks vesinikutehnoloogiate kasutamisel merenduses olla üks maailma eestvedajaid ning Saaremaal toodetud vesinik võiks tulevikus liikuma panna enamiku Läänemerel opereerivatest alustest.
Lisaks merendusele võiks tuuleenergia ja sellest toodetud vesinik anda hoogu ka teistele tööstusharudele. Näiteks Soome lõunarannikul asuvas Inkoo väikelinnas plaanitakse rajada terasetootmistööstus, mis kasutaks energiaallikana tuuleenergia abil toodetud vesinikku ning mis seab eesmärgiks vähendada terasetootmise süsiniku jalajälge 95% võrra. Selliseid suuri tootmiskohti on Saaremaal küll keeruline rajada, kuid väiksemad ettevõtmised, mis suudavad ära kasutada soodsat ja puhta taastuvenergia allikat, võiksid Saaremaal leida tugevat toetust.
Mõned kuud tagasi allkirjastati Eesti vesinikuoru loomise leping, millega erinevad osapooled era-, avalikust- ja haridussektorist soovivad kiirendada vesinikutehnoloogia ja rohetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu. Sellesse projekti on kaasatud mitmed organisatsioonid, sealhulgas Saare Arenduskeskus, Saaremaa Wind Energy ja Baltic Work Boats. Loodetavasti on see üks esimesi samme, mis annab Saaremaa arengule olulise tõuke.
Kokkuvõttes seisab Saaremaa põneva võimaluse ees saada rohelise energia ja tuleviku tööstuse eestvedajaks. Planeeritavad meretuulepargid võivad anda aluse uutele tööstusharudele, mis mitte ainult ei tooda majanduskasvu ja töökohti, vaid aitavad kaasa ka keskkonnasõbraliku tuleviku loomisele. Selleks on aga vaja sihipärast tööd nii vallavalitsuse kui ka kohalike ettevõtjate ja elanike poolt. Meretuulepargid suure tõenäosusega tulevad – kas saarlastele jääb sellest vaid vaatamise ilu või ka midagi enamat, on aga juba meie endi teha.